Järgnevateks päevadeks lubas Karrathasse kõva tuult ja see muudab selle kuumuse täitsa talutavaks kui mitte parajaks, meie tuliuus telk võtab aga küll tuule käes igasuguseid huvitavaid kujusid.

Jah, pidime uuendama oma majutust, kuna linnas sees ükski karavanipark oma autos magada ei luba ja meie lähim telkimisplats, mis ka ühtlasi tasuta on, on 30 km eemal, levialast väljas ja see ei aita eriti tööotsimisele kaasa.

Mingil imelikul põhjusel ei või ühes kohas ka üle kolme päeva ööbida, saa siis aru.

Tegelikult leidsime töö juba teisel päeval Karratha Cleaningus, Mardil läks paremini ja tema saab alustada juba esmaspäeval proovinädalaga kus palk on – ladies and gentlemen – KAKS korda kõrgem kui banaaniistanduses ja seda ainult proovinädalal, hiljem pidi olema läbirääkimiste küsimus. Mina saan samas ettevõttes proovikaga alustada nädal hiljem, mis pole ka maaailmalõpp, sest vabaks nädalaks soetasin endale tervelt 2 raamatut. Ilmselt keegi mind nädalaks ka tööle ei võta, aga üritada tasub, sest ausaltöeldes vaba nädal on lausa hirmutav – meil on siin kokku olnud vaid mõni päev terve reisi jooksul, kus me mitte midagi ei tee.

Ilmselt mõni teist mõtleb miks ma mujal tööd ei otsi, siis Karratha Cleaningule tuleb paari nädala jooksul peale palju „lepinguid“ ja see tähendab palju tööd ja veel rohkem töötunde ja kuna siin linnas peale töötamise muud teha pole niikuinii, on see väga rõõmustav uudis ja mina tahan sellest veel kindlasti osa saada!

Täna pidasime aga vaikselt Mardi sünnipäeva, jalutasime kohalikus kaubanduskeskuses, sõime rämpstoitu, sulistasime basseinis ja sõime kooki.

Kes Marti piltidelt ära ei tunne, siis kasvatame talle soengut, millal ikka oleks selle jaoks parim aeg kui mitte siin 😀