Nii, õhtusöök mis meil laupäeva õhtuks plaanitud oli, oli väga meeldiv.

Tellisime endale pudeli 40-ne dollarist veini nimega Innocent Bystander Pinot Noir, mis maitses vääääääga hästi, tõepoolest, ma ei suutnud ise ka uskuda, et mulle üks vein võis päriselt meeldida, nagu kohe päris meeldida!

Eelroaks tellisime endale lõhe, mingeid vorstikesi, krõbedad saiad megahea kastmega ja… kaheksajala jala 😀 Mis maitses midagi kana ja kala vahepealset, aga päris hästi.

Pearoaks oli meil Wellington Beef lehttaigna ümbrisega, spragli ja väga maitsva kastmega.

Koht ise oli rahvast täis, mitte nüüd päris nii fancy fancy and piisavalt kallite hindadega, et mina vist oma raha koti eest sealt ainult vett telliks.

Edasi läksime me Unitisse, see on hüüdnimi meie kodule ehk sellele majale kus me elame. Ees ootas hunnik kädistavaid tüdrukuid, kes sättisid end siinsesse kohalikku kluppi minekuks. Kuna ma enamus veinist olin pea et üksi ära joonud ja ma ammu ammu midagi alkohoolset joonud pole, jätsin selle korra vahele.

See nädal on meil tööga veidi aeglasem, teeme siit-sealt, mis teha on vaja, aga suuremat koristamist pole ja täna on meil hoopiski vaba päev, mida me väga naudime, sest ma ei saanud öösel üldse magada ja mõte pikast tööpäevast mind natuke hirmutas. Nimelt kolis meie telkimisplatsi kõrvale karneval, mille generaatorid töötavad 24/7 ja ainuke võimalus seda summutada natukenegi on kõrvatroppidega.

Kuigi esialgselt pidime Unitisse kolima reedel, siis viisime oma kodinad juba täna hommikul sisse ja nüüd ongi meil korralik katus peakohal, jumal tänatud. Senikaua kuni me endale netipulka ei muretse käime töötajate majas wifit kasutamas.

Kas ma juba mainisin kui palju siin linnas on eestlasi? VÄGA PALJU!

Jällenägemiseni!