Seiklused

Ärkasime täna pool 10 üles ja vaevu olime jõudnud endale kohvi teha kui Andy, siinse backpackeri manager tuli meie juurde tööpakkumisega – üks kalamees on vaja Exmouthist ära tuua.

Alguses olime kahtlevad, aga kuna muud meil selleks päevaks plaanitud polnud, olime nõus.

Võtsime siis Scotty, kes oli juba oma kasti õlu ära joonud Exmouthist peale ja hakkasime tagasi Carnarvoni sõitma (teadmiseks, siis kokku sõitsime ligi 800 km).

Ja kui alguses tundusid üle tee jooksvad kängurud maru nunnud, siis enam mitte – väga tüütud on.

Lõppeks teenisime rohkem kui raske päevaga banaaniistanduses, saime tasuta kütet ja veel nelipaki ka peale, niiet päev korras.

Elu käib ikka kummalist rada pidi ma ütlen.

Lisaks käisime korra läbi Scotty sõbra juures jahisadamas, kes istus oma 2 miljoni dollarilise superjahi otsas ja wauwauwau, oli see alles jaht! Eriti meeldis mulle selle nimi „icecube“ (jääkuubik).

Tagasi „koju“ tulles saime teada, et meie kõrvaltoas elav paarike tõi meile paprikat oma töökohast ja küsisid kas nende tööjuurde on töölisi juurde vaja, teades, et me selle banaanivärgiga rahul pole. See oli neist muidugi väga armas, aga meid vist ei suuda miski siia veenda jääma, eriti kuna täna kohtasime juhuliskult Woolworthis ka oma bossi…

Muide, Carnarvonis elab väga palju aborigeene ja esimene soovitus mis meile siin anti oli – ära kõnni siin pimedas ringi.

Scotty küsis kas meil neid Eestis ka on, ilmselt mitte sellepärast, et ta tõesti mõtleb, et neid seal oleks vaid vestluse alustamiseks, tema ei soovitanud ka päeval väga julgelt ringi tatsuda ja teist linnaosa üldse vältida.

PS!

Surfasime netis ringi, et leida analoogset pilti jääkuubikule ja avastasime, et see isegi tuntud mingi ümber Bali sõitmisega vms. Täpselt seesamune siis: